22.05.2017

Kuidas Te hindate Eesti praegust majanduse olukorda?

Eesti majandus on väike, kuid avatud ja paindlik. Maailmapank, Maailma Majandusfoorum, Heritage Foundation ja muud rahvusvahelised organisatsioonid on tunnustanud Eesti majandust kui väga avatud ja konkurentsivõimelist majandust. Eesti majanduse struktuur on väga mitmekesine – tööstus ja transport, samuti kaubandus ja erinevad teenuste sektorid on võrdselt olulised. Tänu kättesaadavatele loodusvaradele põhineb Eesti majandus suuresti metsandusega seotud majandusharudel ning energiasektor on põlevkivi põhine, mis on mujal maailmas võrdlemisi haruldane ressurss. Eesti SKP-st moodustab teenindussektor enam kui 71%, tööstussektor 25% ja esmane tootmine (sh põllumajandus) umbes 4% kogu üldtoodangust. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 1,6% olles 20,9 miljardit eurot. Peamiseks SKP suurenemise veduriks oli IT sektor. Inflatsioon oli 2016 aastal Eestis madal, tarbijahinnaindeks tõusis 2016. aastal 0,1%. Töötuse määr on Eestis stabiilne, 2016 lõpu seisuga oli töötus 6,8%.

Eestil on regiooni üks kõrgeimaid rahvusvahelisi krediidireitinguid: 

  • Standard & Poor: AA-
  • Moody's: A1
  • Fitch IBCA: A+, koos stabiilse väljavaatega. 

Kuidas Te hindate praegust investeerimisatmosfääri Eestis? Milliste valdkondade potentsiaal on suurim?

Eestil on liberaalne majanduspoliitika koos investeerimist soodustava maksusüsteemiga ning läbipaistva ja toimiva seadusandlusega, mis on kooskõlas ELi seadusandlusega. Jaotamata kasumit ei maksustata, samuti intresse ja dividende. Sõlmitud on 56 topeltmaksustamist käsitlevat lepingut, mis hõlbustavad tõhusaid protsesse ja pikaajalist planeerimist.

Korruptsiooni tajumise indeksi järgi on Eesti 70 punktiga kõige läbipaistvam ja kõige vähem korrumpeerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riik. Eesti jagab Prantsusmaa, Tšiili ja Araabia Ühendemiraatidega 23.-26. kohta 168-st (2016 - Transparency International). Eesti eelarvepositsioon eelarveülejäägi ja väikese riigivõla juures jääb tugevaks. Eesti riigivõlg on alla 10% SKP-st.

Eesti on välisinvestorisõbralik ega tee vahet kohalikel ja välisinvestoritel. ELi struktuurifondid on võrdselt kättesaadavad nii välis- kui ka kodumaistele äriühingutele. Välisinvesteeringud on seadusega ja rahvusvaheliste lepingutega kaitstud. Eesti on investeeringute kaitsmiseks sõlminud lepingud mitme riigiga, sh Saksamaa ja Šveitsiga.

Lisaks sellele pakub Eesti tõhusa ja ühilduva infrastruktuuriga väga progressiivset ärikliimat. Eestil on suur Interneti kasutustihedus ja laialtlevinud e-kaubanduse ja e-valitsuse teenused. Alates 01.12.2014 hakkas Eesti pakkuma üksnes Eestis kättesaadavat unikaalset lahendust ‒ e-residentsuse teenust ‒, mis võimaldab välismaalastel kasutada Eesti e-teenuseid mistahes asukohas maailmas. Uute tehnoloogiate suhtes on eestlased väga kohanemisvõimelised ja kasutavad neid hea meelega.

Eestis on pühendunud oskustööjõud, kes oskab võõrkeeli ja on pädev rahanduses ja IT-s.

Suure potentsiaaliga on järgmised valdkonnad: 

  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia,
  • ühisteenused,
  • elektroonika,
  • masinatööstus,
  • väikelaevaehitus,
  • arukas liikuvus,
  • logistika,
  • metsatööstus,
  • hasartmängutööstus.

Milliste väljakutsetega seisab Saksa äriühing silmitsi seoses oma tegevusega Eestis?

Ärisuhtluses kasutatakse Eestis peamiselt inglise keelt. Kuigi eestlastel on hea võõrkeeleoskus, võib olla keeruline leida saksa keelt kõnelevat tööjõudu. Meilisuhtlus ja dokumentide digitaalne allkirjastamine kehtivad Eesti ärikeskkonnas aktsepteeritud normina.

Eesti ei sobi oma väiksuse tõttu tööjõumahukateks ettevõtmisteks.

Kuidas mõjutavad Eestit Saksamaa ja Euroopa Liit?

Saksamaa majanduse hea käekäik mõjutab otseselt ka Eesti majandust, kuna Saksamaa on üks Eesti peamistest kaubanduspartneritest. 2016. aasta kokkuvõttes jätkas Saksamaa Eesti 4. kaubanduspartnerina Soome, Rootsi ja Läti järel.

Saksamaa-suunaline eksport kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 16%, import suurenes  3%. Eesti ja Saksamaa vahelise väliskaubanduse kogukäive oli 2015. aastal kokku enam kui 2 mld eurot.

Saksamaalt Eestisse tulnud otsestest investeeringutest on suurimad tehtud finants- ja kindlustustegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, kinnisvarasse ning töötlevasse tööstusesse. Saksamaa oli osakaalult 16. välisinvesteerija (1,3% kõigist Eestisse tehtud välisinvesteeringutest).

Eestis on registreeritud üle 500 Saksa osalusega äriühingut.

Eestist Saksamaale tehtud investeeringute maht on tagasihoidlikum, moodustades 30.06.2016. a seisuga 46,2 mln eurot (0,8% kogu otseinvesteeringutest välismaal). Investeeritud on peamiselt kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse ning töötlevasse tööstusse.

Millises suunas liigub areng Eestis?

Eesti ärikliima on jätkuvalt tugev ja majanduskasv stabiilne. Riigi madal võlakoormus annab võimaluse riigile toetada majandusarengut läbi sisenõudluse kasvatamise ajal, kui välisnõudlus peaks langema.

Allikas: Rödl & Partner