03.07.2017

30. juuni Äripäevas arutles Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu audiitortegevuse seaduses aset leidvate muudatuste teemal. Osa muudatustest, mille põhjalikku ülevaadet saate lugeda siit, jõustusid juba 1. juulist ja suurem osa jõustuvad 1. septembrist. Arengu leiab, et ühe vana kultusvesterni pealkirja laenates võib öelda, et olulisemate muudatuste hulgas leidub nii häid, halbu kui inetuid.

Kitsam avaliku huvi üksuse mõiste tõlgendus jätab alates 1. juulist Eestisse alles vaid umbes 30 AHÜ-t: börsiettevõtted, krediidiasutused ja kindlustused, mis omakorda tähendab madalamat halduskoormust.

Auditi lepingu peab edaspidi sõlmima kaheks aastaks. Läbi audiitori sõltumatuse suurenemise võidavad sellest nii avalikkus kui audiitorid, pikaajaline koostöö ühe audiitoriga on kasulik ka ettevõtjatele.

Paraku toob uus seadus kaasa uued maksud ettevõtjatele, kuna audiitorite üle teostatava järelevalve maksumust otsustati suurendada ning selle eest tasumine jäeti ettevõtjatele, keda audiitor kontrollib.

Vahetult enne eelnõu teist lugemist lisati juurde seadusmuudatus, millega muudeti ca 1500-le väiksemale aktsiaseltsile aastaaruande auditeerimine vabatahtlikuks. „Muudatuse osas puudus igasugune sisuline debatt ning mõjuanalüüs ja seetõttu ei toetanud seda ei audiitorid ega eelnõu koostanud Rahandusministeerium,“ kirjutab Arengu. Muudatus vähendab aktsiaseltsi kui institutsiooni usaldusväärsust, mis võrreldes osaühinguga tugineb neljale tegurile: suurem kohustusliku sissemaksega kapitalinõue, kohustuslik kolmeastmeline juhtimisstruktuur, kohustus aktsiate märkimiseks keskregistris ning kohustuslik audiitorkontroll. „Piltlikult öeldes saab näha, kuidas nüüd kolme rattaga jäänud auto edasi sõidab ning kui tuleb kraavi- või otsasõit, on selgitamist palju, juhul kui asjaosalised ikka võimelised selgitusi andma on,“ nentis Arengu.

Lähemalt saab headest, halbadest ja inetutest muudatustest lugeda Audiitorkogu kodulehelt.

Allikas: Audiitorkogu