Audiitorkogu, 30.06.2016

Audiitorid täidavad ühiskondlikus rollijaotuses kriitilise tähtsusega ülesannet majanduskeskkonna usaldusväärsuse tagajate ning avalikkuse kindlustunde suurendajatena.

On üldteada, et audiitori arvamus on aus, kompetentne ja sõltumatu kvaliteedinäitaja ettevõtte või asutuse finantsaruandele. Vähem teadvustatakse audiitorite potentsiaali kaasa rääkida ühiskonnas laiemalt, osundada probleemide põhjustele ning pakkuda lahendusi. 

Audiitori kaasamisest on kasu!

Audiitor on ka väljaspool endale tüüpilist finantsaruande kontrollija rolli oluline usaldusväärsuse tagaja. Ta on asjatundja, kes suhtub oma sõltumatusesse töö tellijast väga tõsiselt ning on eeskätt ja igas olukorras pühendunud tõe väljaselgitamisele, mõistmisele, mis tegelikult toimub. Just seetõttu võiks näiteks igasse riiklikku probleemkomisjoni olla kaasatud sõltumatu eksperdina mõni audiitor.

Audiitor on väga hea üldistusvõimega ekspert, kelle töös on oluline jõuda järeldusteni olemasoleva info põhjal ning mõista organisatsioonide ja protsesside sisemist loogikat, oskus eristada olulist ebaolulisest. Samuti on muljet avaldav audiitorite kliendipagas ja kogemus - paljud audiitorid on tõepoolest hoidnud kätt iseseisva Eesti ettevõtluse pulsil selle algaastatest saati, näinud siinse ärikultuuri ja ettevõtluspraktika arengut ja sellele kaasa aidanud, seda nii suurimates kui ka keskmistes ja väikestes ettevõtetes.

Mitmetel audiitoritel on audiitorettevõtjate võrgustiku vahendusel ka töökogemus Euroopas ja kaugemates maades. Tugeva loogikuna suudab kogenud audiitor tavaliselt läbi näha järeldusahela puudused, argumentatsioonivead ning demagoogia. Ehk just see asjaolu koos audiitorite kirgliku tõejanuga ning selle tõe erapooletult ja ilustamata kujul välja ütlemine ongi põhjuseks, miks audiitoreid piisavalt palju ei kaasata?

Korduvalt on rõhutatud, et raskete valikute ja keerukate probleemide korral on just asjatundliku ning sõltumatu välise kontrollija antud kindlustunne asendamatu abiline otsuste langetamisel. Ka selliste otsuste, mis võimaldavad Eestis viia ellu suuri ideid, teha asju teistmoodi ja paremini. 

Eesti audiitor kahtluseta konkurentsivõimeline

Nagu mainisime, loob audiitor väärtust ja tõstab kindlustunnet. Eesti audiitorite üheks tugevaks plussiks on kahtlemata nende suur iseseisvus ja otsustuskogemus. Kuna Eesti audiitorettevõtjad on rahvusvahelises võrdluses üsna väikesed, pääsevad meie noored audiitorid kiiremini vastutusrikaste ülesannete juurde ning kindlalt võib öelda, et audiitoriametis õpetab ja arendab praktiline kogemus rohkem kui miski muu.

Eesti audiitorid on ka uuendusmeelsed, kohanevad muutustega kiiresti ning võtavad julgelt omaks uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis nende tööd kiiremaks või tõhusamaks muudavad. Restoranilauas mobiil-ID abil audiitori aruannet digiallkirjastades on nii mõnigi Eesti juhtiv audiitor oma Lääne-Euroopa kolleegides silmanähtavat kadedust ja imetlust tekitanud. Eesti audiitorite oma e-edulugu, auditi tarkvara E-dok, on siin laialdaselt kasutusel ning lööb praegu laineid Lätist Gruusiani. 

Audiitoriks ei õpita, vaid kasvatakse läbi kogemuse

Erinevalt enamikust teistest intellektuaalsel kapitalil põhinevatest elukutsetest, ei saa audiitoriks pelgalt õppides. Ehkki formaalselt on audiitori õppekava mõnegi maailma ülikooli programmis ning meil Eestiski antakse heal tasemel audiitortegevuse magistriõpet Tallinna Tehnikaülikoolis, saadakse audiitoriks siiski kogenud kolleegide kõrval praktiseerides ning karjäärimudel „õpipoisist selliks, sellist meistriks" on audiitortegevuses seni ainuvõimalik.

Keskmine audiitor on finants- või majandusharidusega ning üldjuhul eeldatakse töökonkurssidel kandideerijatelt vähemalt lõpetamisjärgus olevat bakalaureusekraadi ning majandusaasta aruande koostamise ja tõlgendamise oskust. Tegelikult on aga eriala formaalsed nn sisenemispiirangud pigem madalad ningaudiitorite seas leidub nii agronoomi, keemiku kui ka filoloogi taustaga inimesi, ja sellele. Kõik suuremad audiitorfirmad värbavad tööjõudu regulaarselt ning ühtki noort (või miks mitte ka vanemat) inimest, kes soovib saada audiitoriks või võtta praktilise audiitortegevuse hindamatu kogemus oma tulevasse tööellu kaasa, üldiselt ukselt tagasi ei saadeta. Pärast tiheda töökonkursisõela ja (enamiku audiitorfirmade rakendatava) lühikese intensiivse ettevalmistava koolituse läbimist pääseb aga juba kiiresti „põllutööle" ehk reaalseid ja olulisi tööülesandeid täitma mõne ettevõtte või asutuse auditi tiimi liikmena.

Kui formaalsed nõuded on pigem madalad, siis isiksuslikus ja vaimses võimekuses audiitorfirmad allahindlust ei tee. Seega otsitakse väga põhjalikult ja hinnatakse kandidaatide selliseid omadusi nagu analüüsi- ja sünteesioskus nii probleemide tuvastamisel kui ka lahendamisel, suhtlemis- ja eneseväljendusoskus oma mõtete ja seisukohtade esitamisel, kaitsmisel ja näitlikustamisel; projekti- ja enesejuhtimise suutlikkus. Need oskused määravad suures osas ära audiitori-hakatise hakkamasaamise ning ametialase edu. Vähetähtis pole ka emotsionaalne intelligentsus, võime tajuda suhtluspartnerite tundeid ja emotsioone ning neile adekvaatselt reageerida. Nii näiteks intensiivse ja pingelisena kulgeva auditiprojekti kriitilistel hetkedel kipuvad kliendid ja tiimikaaslased enesekesksele ja ülbele tarkusele siiski pigem eelistama intellektuaalselt vähemsäravat meeldivat abivalmidust.

Võib arvata, et ehkki ka introverdist analüütikutele jääb audiitortegevuses oma roll, tundub tulevik kuuluvat pigem särasilmsetele meeskonnamängijatele - tegemata seejuures vähimatki järeleandmist tõejanu, üldistusvõime ning erialase ekspertiisi osas.

Üsna sageli küsitakse, kas raamatupidajatööd võiks võtta esimese sammuna audiitoriks saamisel. Mõlemal ametil on tõesti omajagu sarnasusi: need keskenduvad finants- ja aruandlusprotsessidele ning vajavad täpsust ja oskuslikku numbrite mõistmist. Tegelikult pole aga kestlikke raamatupidajast audiitoriks saamise karjääripöördeid kuigi palju. Tehnilistest sarnasustest hoolimata on mentaalsus ja hoiakute skaala nendes ametites tihti väga erinevad.

Hea raamatupidaja teeb kõike reeglite kohaselt, täpselt ja kiiresti ning kas ta seejuures oma töö mõttest või organisatsiooni eesmärkidest ja kursist aru saab, on pigem ebaoluline. Väga hea raamatupidaja loomulikult hoolib ka tervikpildist, nii-öelda enda töö rollist kogu väärtusahelas, kuid ettevõtjad tihti ei eelda seda ega oska seetõttu ka väärtustada. Kui aga audiitor keskenduks pisivigadele ega suudaks ega tahaks mõista suurt pilti, ettevõtte strateegiaid ja eesmärke ning seda, kuidas olemasolevad protsessid ja struktuurid nende eesmärkide saavutamist kas toetavad või takistavad, võiks teda lugeda erialaselt ebaõnnestunuks. 

Kui puudub seaduste raamistik...

una audiitor leiab end finantsaruandeid kontrollides sageli olukorras, kus puudub seaduse regulatsioon, tuleb tal oma töös juhinduda eelkõige standarditest, mille põhimõtteid ja ettekirjutusi peab tõlgendama töö käigus, lähtudes tegelikust olukorrast ja oma kogemustepagasist. Seetõttu vaatab keskmine audiitor heatahtliku kaastundega kõigile, kes on hädas seaduste tõlgendamisega, ja võiks naljaga pooleks öelda, et „seaduste tõlgendamine on nõrkadele - vaid tugevaimad suudavad jõuda tõeni siis, kui seadused puuduvad".

Kui seni on reaalsete ettevõtlusprobleemide puhul vajalik standardite tõlgendamise töö jäänud pigem audiitortegevuse köögipoolele, avalikkuse eest varjatuks, siis lähiajal see olukord muutub. Just praegu on käsil auditi standardite uuendamine, mis suuremate ettevõtete puhul hakkab tähendama mahukamaid ja sisulisemaid auditiotsuseid, kus tuuakse näiteks välja ka olulisemad riskivaldkonnad antud ettevõtte kohta. 

Ellujäämisvõimalustest muutuvas keskkonnas

Rääkides audiitori elukutse tulevikust ning vajalikest tulevikuoskustest, ei saa üle ega ümber tõdemusest, et ehkki infotehnoloogia tehnilise võimsuse areng on viimasel veerandsajandil olnud peadpööritav, siis sarnane hüpe tarkvararakendustes - selles, mida IT-süsteemid on reaalselt võimelised inimeste eest ära tegema ning kuidas ära kasutada nn suurandmeid (big data) - seisab alles ees. Mitte asjata ei kõnelda koguni mõne elukutse kadumisest või nende tähtsuse olulisest kahanemisest, sest nutikad masinad teevad sama töö peatselt ära kiiremini ja osavamalt või muudab mõni jagamismajanduse mudel väärtusahelat pöördumatult.

Me ei oska praegu öelda, millal täpselt murrang saabub, kuid kindlasti ei jää ka audiitoritöö sellest puutumata. Asjatundjate ja visionääride arvamus näib küll olevat selline, et tänu audiitori tööülesannete unikaalsusele ja audiitori erilisele rollile - võimele üldistada oma karjääri jooksul kohatud sadade klientide mikrotasandi probleemid ja lahendused makrotasandile, loomaks väärtust ettevõtjatele - ei kao audiitorid ja audiitortegevus kuhugi, üksnes töö suunitlus võib teiseneda.

Audiitorid on intelligentne ja kohanemisvõimeline seltskond, kes teab väga hästi, et üks väheseid asju, millele tänapäeva maailmas võib kindel olla, on see, et kõik on pidevas muutumises. Peaaegu kõik. Julgeme siiski väita, et vajadus tõe järele on igavikuline.

Artikli autor: Audiitorkogu