10.08.2015

Samaaegselt ehitusseadustiku, uue planeerimisseaduse ja mitme teisega jõustus 1. juulil seadme ohutuse seadus, mis asendab varasemad eriseadused nagu küttegaasi, surveseadme ja masina ohutuse seadus. Uus regulatsioon on varasemast abstraktsem ja mindud on üldisemate eesmärkide ja põhimõtete sätestamise teed. Üldsõnalisem lähenemine on tagamaks, et võimalikult paljud, sh alles tulevikus loodavad seadmed oleksid hõlmatud seaduses sätestatud nõuetega, mis omakorda peaks aitama kaasa ohutuse tagamisele.  

Ettevõtjal, kes majandustegevusena teeb seadmetööd (seadme projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine ja remontimine ning asjakohasel juhul ka täitmine ja ladustamine ning muu selline töö, mis mõjutab seadme omadusi ja mis ei ole seadme kasutamine), on majandustegevusteate esitamise kohustus. Seejuures ettevõtja, kes 1. juuli seisuga on kantud majandustegevuse registrisse surveseadmetöö, gaasitöö, gaasipaigaldise ehitamise, elektritöö, tõsteseadmetöö ja masinatöö tegevusalal, loetakse seadmetöö kannet omavaks. 

Kuivõrd seadmetöö puhul on oluline eelkõige ikkagi kompetentse isiku olemasolu, on seadme ohutuse seaduse väljatöötamisel olnud arutlusel ka teatamiskohustusest loobumine, kuid hetkel see veel realiseerunud pole. Majandustegevusteate esitamise kohustus, mis asendab varasemat registreeringu nõuet, sätestati 1. juulil 2014 jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega. Meeldetuletuseks tasub mainida, et alates 1. juulist 2014 pole üldjuhul teatamiskohustust teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud teenuseosutajal, kes soovib ajutiselt Eestis teenust osutada majandustegevusteate esitamise kohustusega tegevusalal. 

Lisainfo saamiseks palun võtke ühendust: 

Advokaat Kalev Pihlak (kalev.pihlak(at)roedl.pro; +372 606 6850)