25.01.2016

Seoses isikute vaba liikumise ja üldise rahvusvahelistumisega on järjest päevakohasemaks teemaks muutunud piiriülesed vaidlused. Vaidlusi on võimalik lahendada ka olukorras, kus võlgnik ja võlausaldaja ei asu samas riigis. Selleks, et muuta piiriüleste vaidluste lahendamine lihtsamaks ja kiiremaks, on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006[1], millega loodi Euroopa maksekäsumenetlus. Euroopa maksekäsumenetluse määrust rakendatakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, v.a Taanis. See määrus lubab Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal Euroopa Liidu liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmisel liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist. Piiriülese vaidlusega on tegemist juhul, kui vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on muus Euroopa liidu liikmesriigis kui selles, kus asub vaidlust lahendav kohus. Kohtualluvus ehk kohus, mis vaidlust lahendab, määratletakse üldjuhul kostja elu- või asukoha järgi. Erinevused kohtualluvuses võivad tuleneda sõltuvalt kohustuse täitmise kohast, kahju tekitanud juhtumi toimumiskohast, tarbija puhul tema alalisest elukohast, poolte kokkuleppest kohtualluvuse osas jms.

Euroopa maksekäsumenetluse määrus reguleerib vaidluse piiriülest lahendamist alternatiivselt kohtu asukohariigi menetlusõiguse normistikule. Samas sarnaneb Euroopa maksekäsu menetlus mõneti Eesti maksekäsu kiirmenetlusega. Nagu maksekäsu kiirmenetluse puhul Eestis, ei rakenda kohus ka Euroopa maksekäsumenetluse määrust ise, vaid võlausaldaja (avaldaja) peab määruse rakendamiseks esitama kohtule vastava avalduse[2]. Määrust saab rakendada piiriülestes vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusasjades (nt maksmata võlad), määrus ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele. See on kirjalik menetlus, mille puhul ei ole nõutav kohtusse ilmumine – nõude esitaja peab üksnes esitama avalduse, millele ei ole vaja lisada dokumentaalseid tõendeid. Oluliseks erinevuseks võrreldes Eestis kehtiva maksekäsu kiirmenetlusega on see, et Euroopa maksekäsumenetluses pole rahalisele nõudele kehtestatud piirmäära.

Euroopa maksekäsumenetluse etapid

Euroopa maksekäsuavaldus esitatakse välisriigi kohtule üldjuhul välisriigi ametlikus keeles. Mõned liikmesriigid lubavad kasutada ka võõrkeeli: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros ja Rootsi lubavad kasutada inglise keelt, Prantsusmaa lubab kasutada inglise, saksa, itaalia ja hispaania keelt.

Kohus annab nii kiiresti kui võimalik[3] välja maksekäsu, mis toimetatakse seejärel kostjale kätte. Euroopa maksekäsumenetluse eelis on see, et avaldajal on võimalik saada täidetav kohtulahend ilma sisulise vaidluseta juhul, kui võlgnik vastuväidet ei esitata.

Vastuväite esitamata jätmisel on maksekäsk viivitamatult täidetav. See tähendab, et maksekäsku ei ole vaja eraldi tunnustada ega täidetavaks tunnistada. Avaldaja saab koheselt täituri poole pöörduda ja algatada liikmesriigis täitemenetluse. Tähele tuleb aga panna, et täitemenetlusele kohaldub selle riigi õigus, kus maksekäsku täita soovitakse. 

Kui aga võlgnik esitab maksekäsule vastuväite (vastuväite võib esitada 30 päeva jooksul maksekäsu kättesaamisest alates), siis jätkub maksekäsumenetlus hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui avaldaja on taotlenud menetluse lõpetamist vastuväite esitamise korral.

Euroopa maksekäsumenetlusega kaasnevad kohtukulud

Kohtukulud (sh riigilõiv) määratakse kindlaks riigisisese õiguse kohaselt. Määruse kohaselt, kui kostja esitab Euroopa maksekäsule vastuväite, siis Euroopa maksekäsumenetluse ja tavamenetluse kohtukulud kokku ei tohi ületada tavalise kohtumenetluse kulusid. Kohtukulud varieeruvad suuresti olenevalt riigist, samuti erinevad kulude arvutamise meetodid (nt kindlaksmääratud riigilõivud või nõude väärtusega proportsionaalselt arvutatud riigilõivud või nende kahe kombinatsioon). Seega ei ole võimalik üheselt määratleda Euroopa maksekäsumenetlusega kaasnevaid kulusid.

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

Lisaks Euroopa maksekäsumenetlusele on piiriülese vaidluse korral asjakohaseks õigusaktiks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007[4], millega loodi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Nimetatud määrust saab rakendada nõuete puhul, kus põhinõue ei ületa 2000 eurot ja Euroopa maksekäsumenetlus on ebaõnnestunud, kuna võlgnik on esitanud vastuväite või kohtusse pöörduja soovib kohe vaidluse sisulist lahendamist (nt vastuväite esitamine on tõenäoline). Määrust rakendatakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, v.a Taanis.

Ka Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, nagu Euroopa maksekäsumenetluski, peaks eelduslikult lihtsustama ja kiirendama piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendama ka kulusid. Lahendiks on täitedokument , millega saab kohtulahendi viivitamata täitmisele pöörata, ilma eraldi kohtuotsuse tunnustamise täidetavaks tunnistamiseta.

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse etapid

Üldjuhul lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Menetluse algatamiseks tuleb täita ja esitada välisriigi kohtule avaldus[5], millele lisatakse kõik asjakohased dokumendid. 14 päeva jooksul alates taotluse saamisest peab kohus toimetama selle koopia koos vastusevormiga kostjale. Kostja peab kohtule vastama 30 päeva jooksul, täites vastusevormis oma osa, misjärel kohus saadab kostja vastuse koopia hagejale 14 päeva jooksul. Kohus peab 30 päeva jooksul alates kostja vastuse kättesaamisest (kui see saadeti) tegema väiksemas kohtuvaidluses otsuse või taotlema ükskõik kummalt poolelt täiendavate andmete esitamist kirjalikult või kutsuma pooled suulisele arutamisele.

Avalduselt tuleb tasuda riigilõiv, mis erineb riigiti. Lisanduda võivad ka kohtuistungiga seonduvad kulud. Kohtuotsuse täitmiseks on vaja esitada täiturile kohtuotsuse ärakiri ja kohtu kinnitus (vorm D).

Juhul, kui Teie võlgnik asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, soovitame nõude sissenõudmiseks kaaluda võimalike lahendustena Euroopa maksekäsumenetluse või Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kasutamist.

Lisainformatsiooni saamiseks kontakteeruge advokaat Hanne-Loore Härmaga,

Rödl & Partner Advokaadibüroo

Tel 606 8650

E-post: hanne-loore.harma(at)roedl.pro

____________________________

[1] Euroopa maksekäsumenetluse määrus on kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:399:0001:0032:ET:PDF.

[2] Euroopa maksekäsumenetluse määruse I lisas on selleks vajaminev vorm (Vorm A).

[3] Maksekäsu väljaandmise kohustus on kohtutel 30 päeva jooksul alates avalduse esitamisest. Paraku täidavad seda kohustust vaid mõne üksiku liikmesriigi kohtud. Euroopa maksekäsu väljaandmine kõigub tegelikkuses 1 nädalast 9 kuuni.

[4] Euroopa Väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus on kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:199:0001:0022:ET:PDF.

[5] Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse I lisas on selleks vajaminev vorm (vorm A).